Ülevaade plenaaristungist

Peaasamblee kohtumist alustati kohaloleku kontrolliga.

Peaassamblee esimene komitee: Tehisarul põhineva sõjatehnoloogia arendamise, kasutamise ja leviku reguleerimine

Kõne esitas Prantsusmaa delegaat Kristjan Nappus. Kõnes rõhutati, et tehisintellekt uuristab oma kohta mitmetes valdkondades. See pakub suuri võimalusi, toob kaasa ka märkimisväärseid riske. Sõjanduses tahetakse tehisintellekti kasutada, sest see suudab analüüsida inimesest efektiivsemalt, kaitsta inimesi väga ohtlikel rindejoonel ning prognoosib käike. Tehisintellekt on korraldamas läbimurret. Kuid suur tehnoloogia areng võib tuua ka suuri kannatusi. Kes vastutab kui droon peaks tapma tsiviilisiku? Manipuleerimisriskid on tehisintellekti puhul suuremad kui inimestel. Seega on vajadus ühtse regulatsiooni järele.

Poolt- ega vastukõnesid ei tehtud.

Resolutsioon võeti vastu 16 poolthäälega.

Peaassamblee teine komitee: Üleminek naftapõhiselt energialt taastuvenergiale vähemarenenud riikides

Kõne pidas Sloveenia delegaat Laur Nurmoja. Sloveenia tänas kõiki riike senise panuse eest ning rõhutas, et see ei ole pelgalt tühi viisakusavaldus. Resolutsioonil on kolm peamist eesmärki: toetada vähemarenenud riike, investeerida spetsialistide koolitamisse ning luua rahvusvaheline koostööraamistik. Muutus peab algama inimestest. Resolutsioon ei soovi otsida süüdlasi, vaid tugevdada partnerlussuhteid. Sloveenia kutsus arenenud riike üles panustama rahaliselt, rõhutades, et taastuvenergia on universaalne õigus. Koos saab tagada, et tulevik on õiglasem, rohelisem ja tugevam.

Toimus küsimustevoor.

Norra küsis: „Millised näevad täpsemalt välja teie resolutsiooni meetmed arenenud riikide jaoks, millised on need finantspaketid ning miks me peaksime nendega kaasa minema?” Sloveenia vastas, et meetmed on sarnased varasematele: arenenud riigid panustavad kindla osa oma vahenditest koostööprojektidesse, mis aitavad taastuvenergiat tootma hakata.

Botswana küsis: „Arengumaad, kes sellele algselt alla ei kirjutanud, on valmis seda täna tegema, ent soovivad teada, kuidas te tagate, et meie riigist läinud kodanikud ka tagasi koju tuleksid?” Sloveenia vastas, et kindlat mehhanismi ei ole, kuid avaldati lootust, et vähemalt osa õppinutest naaseb pärast õpinguid koju.

Hiina küsis: „Kas arenenud maadel jääb tõesti nii palju tulu alles, et nad aitaksid arenevaid riike?” Sloveenia vastab, et seda raha on võimalik leida. Seda on ka varem tehtud ning riigid on sellega nõustunud.

Hiina küsis veel: „Kuidas te näete Hiina üleminekut taastuvale energiale? Hiinal on suur mure, et nad ei suuda enda tööstust töös hoida, minnes üle taastuvenergiale. Suurriigina, kes sõltub energiast, ei näe Hiina seda realistlikuna.” Sloveenia vastas, et GA-2 komisjonis olnud Hiina väitis, et saab sellega hakkama.

Botswana küsis: „Eilne Hiina käis välja oma resolutsiooni, mis ei läinud hääletusel läbi. Kas võtate sellest resolutsioonist kasutusele mingeid punkte?” Sloveenia vastas, et hetkene dokument pole väga põhjapanev.

Hiina küsis: „Kuidas on teil plaanis juba 2045. aastaks võimalik nii palju infrastruktuuri ja energiafarme ehitada, et arenguriikidest teha 50% energia tootjatest?” Sloveenia vastas, et aeg on seada kõrgemaid eesmärke.

Küsimusi rohkem ei olnud, liiguti edasi poolt- ja vastukõnedele.

Jaapani delegaat tegi pooltkõne. Selles rõhutas Jaapan, et meil on vaid üks maailm, kui aga nii jätkame, siis varsti meil seda pole. Jaapanlasena tunneb ta seda tugevalt. Iga riik, kes täna selle poolt ei hääleta, vastutab tulevikus tekkinud katastroofide eest. See pole vaid rikaste või lääneriikide asi, see on meie kõigi ühine võitlus.

Botswana delegaat pidas samuti pooltkõne, väljendades lootust, et resolutsioon vaadatakse tulevikus veel üle. Kliimakriisi tagajärgedest kannatavad kõige rohkem just arengumaad ning kliimapagulased tekitavad suurima koormuse samuti nendes riikides. Botswana palus panna südamele, et arengumaid, kes niigi kõige rohkem kannatavad, ei karistataks, kui nad kõiki eesmärke täita ei suuda. Samuti rõhutati soovi, et Botswana kodanikud naaseksid koju pärast seda, kui nad on arenenud maades hariduse omandanud.

Guyana küsis: „Kui arenevaid riike ei karistata eesmärkide mittetäitmise eest, siis kuidas kindlustada, et nad ikkagi pingutaksid nende saavutamise nimel?” Botswana vastas, et kontrollimehhanismid on ette nähtud, kuid sanktsioone arengumaadele ei rakendata.

Prantsusmaa küsis: „Miks peaksid arenenud riigid toetama arenevaid riike, kui neil endil ei ole kohustust neid eesmärke täita?” Botswana vastas, et Prantsusmaa delegaat nägi juba eelmisel päeval, et sellist koostööd on võimalik edukalt teha.

Toimus hääletus. 15 riiki olid poolt ning resolutsioon võeti vastu.

Peaassamblee kolmas komitee: Laste õiguste tagamine digitaalajastul

Kõneles Türgi delegaat. Türgi rõhutas, et igal lapsel peaks olema elus võrdne võimalus ning internet ei tohi lapsi ohustada. Resolutsioonil on neli eesmärki: tagada arengumaades ligipääs elektrile ja internetile, et lastel oleks võrdne stardipositsioon; kaasata sotsiaalmeediaettevõtted laste tegevuse paremasse kontrolli, näiteks vanusekontrolli abil; panustada inimeste harimisse, sest pelk keelustamine ei ole mõistlik; ning vähendada lapspornograafia levikut. Resolutsiooni aluseks on koostöö.

Algas küsimustevoor.

Hiina küsis: „Kui suur probleem on see, mida üheteistkümnendas punktis välja tuuakse?” Türgi tõi näiteks Amazonase hõimud, kellele kohalikud võimud väidavad, et internet on deemonlik.

Prantsusmaa küsis: „Kümnes punkt palub keelustada laste ärakasutamise. Kas ka majanduslikud abielud on alaealiste ärakasutamine?” Türgi vastas, et jah, neid peetakse alaealiste ärakasutamiseks.

Prantsusmaa küsis edasi: „Abielu võib olla ka usuline traditsioon, osa kultuurist. Kuidas saab seda sellisel juhul keelustada?” Türgi vastas, et resolutsioon keskendub digiteemadele ning usuküsimustega ei tegele.

Hiina küsis: „Kas kümnenda klausli alla läheb ka lapstööjõud? Kust jookseb piir lapse vaba tahte ja ärakasutamise vahel?” Türgi vastas, et see ei ole käesoleva resolutsiooni prioriteet.

Küsimustevoor lõppes ning algasid poolt- ja vastukõned.

Hiina pidas pooltkõne. Hiina rõhutas, et lapsed on ühiskonna kaitsetuim osa. Paljud resolutsioonis pakutud meetmed on juba Hiinas kasutusel ning on näha, kust on selleks resolutsiooniks inspiratsiooni saadud. On julgustav, et maailm on selles küsimuses ühel meelel. Hiina väärtustab laste kaitsmist ning soovib toetada ka arengumaid selles protsessis.

Järgnes 10-minutiline vabaarutelu.

Guyana esitas vastukõne: Tema sõnul soovib nende delegatsioon esile tuua resolutsiooni puudused. Esiteks juhiti tähelepanu sellele, et tekstis on palju kirjavigu. Teiseks tõsteti esile tõsiasi, et 4. klausli punkt a jäi segaseks. Tekkis küsimus, kas ka väga noored lapsed, näiteks seitsmeaastased, saaksid vanema nõusolekul luua sotsiaalmeediakonto, kuna resolutsioon vanema nõusolekul seda lubab. Segadust tekitas ka see, kuidas korraldada vanamate nõusolekute andmist, kas näiteks läbi digiallkirja. Guyana tõi esile ka kõrvuti asetsevad klauslid, mis puudutavad laste ärakasutamise keelustamist ja skeptiliste rahvaste julgustamist internetti kasutama, märkides, et need koos on need veidi vastuolulised. Delegatsioon leidis, et resolutsioon ei ole veel täiuslik ning seetõttu ei saa nad seda praegusel kujul toetada, kuid rõhutasid samal ajal valmisolekut seista laste õiguste eest.

Korea küsis Prantsusmaalt: „Kas te ei arva, et antud resolutsioon on liiga leebe?” Vastuseks selgitati, et eesmärk oli leida kuldne kesktee – resolutsiooni eesmärgid on piisavalt ambitsioonikad, kuid samas realistlikud ja erinevate riikide jaoks vastuvõetavad.

Sloveenia viitas sellele, et Prantsusmaal tohib hetkel sotsiaalmeediat kasutada alates 15. eluaastast, ning küsis, kas Prantsusmaa on valmis oma vanusepiiri alandama, et viia see kooskõlla resolutsioonis pakutuga. Prantsusmaa kinnitas, et on valmis vastavalt resolutsioonile oma riigis kehtivat vanusepiiri muutma.

Hääletusel oli 15 riiki poolt ning resolutsioon võeti vastu.

Julgeolekunõukogu: Iisraeli ja Palestiina konfliktja selle lahendamine

Julgeolekunõukogus käsitleti 7. oktoobri terrorirünnakut ja sellele järgnenud sõjalist sekkumist osana juba aastaid kestnud, lahendamata olukorrast Lähis-Idas. Rõhutati, et kannatanud on nii inimesed, kes on pidanud elama ja kasvama pidevas ohus ja ebastabiilsuses, sealhulgas Gaza elanikkond, kui ka Iisraeli ühiskond, mis on läbi elanud sügavalt traumatiseerivad terrorirünnakud.

Kõnes rõhutati, et enesekindla julgeoleku tagamiseks nii Iisraelile kui ka Palestiinale on ainus realistlik lahendus kahe riigi lahendus, kus iseseisev Palestiina riik eksisteerib rahumeelselt kõrvuti Iisraeliga. Prantsusmaa väljendas suurt heameelt ÜRO Julgeolekunõukogus vastu võetud resolutsiooni üle Iisraeli ja Palestiina küsimuses, rõhutades, et tegemist ei ole pelgalt paberiga, vaid konkreetse tegevusplaaniga jätkusuutliku kahe riigi lahenduse ning laiemalt Lähis-Ida rahu ja turvalisuse suunas liikumiseks.

Algas küsimustevoor.

Hiina küsis: „Kui suur probleem on see, mida üheteistkümnendas punktis välja tuuakse?” Türgi tõi näiteks Amazonase hõimud, kellele kohalikud võimud väidavad, et internet on deemonlik.

Prantsusmaa küsis: „Kümnes punkt palub keelustada laste ärakasutamise. Kas ka majanduslikud abielud on alaealiste ärakasutamine?” Türgi vastas, et jah, neid peetakse alaealiste ärakasutamiseks.

Prantsusmaa küsis edasi: „Abielu võib olla ka usuline traditsioon, osa kultuurist. Kuidas saab seda sellisel juhul keelustada?” Türgi vastas, et resolutsioon keskendub digiteemadele ning usuküsimustega ei tegele.

Hiina küsis: „Kas kümnenda klausli alla läheb ka lapstööjõud? Kust jookseb piir lapse vaba tahte ja ärakasutamise vahel?” Türgi vastas, et see ei ole käesoleva resolutsiooni prioriteet.

Küsimustevoor lõppes ning algasid poolt- ja vastukõned.

Hiina pidas pooltkõne. Hiina rõhutas, et lapsed on ühiskonna kaitsetuim osa. Paljud resolutsioonis pakutud meetmed on juba Hiinas kasutusel ning on näha, kust on selleks resolutsiooniks inspiratsiooni saadud. On julgustav, et maailm on selles küsimuses ühel meelel. Hiina väärtustab laste kaitsmist ning soovib toetada ka arengumaid selles protsessis.

Järgnes 10-minutiline vabaarutelu.

Guyana esitas vastukõne: Tema sõnul soovib nende delegatsioon esile tuua resolutsiooni puudused. Esiteks juhiti tähelepanu sellele, et tekstis on palju kirjavigu. Teiseks tõsteti esile tõsiasi, et 4. klausli punkt a jäi segaseks. Tekkis küsimus, kas ka väga noored lapsed, näiteks seitsmeaastased, saaksid vanema nõusolekul luua sotsiaalmeediakonto, kuna resolutsioon vanema nõusolekul seda lubab. Segadust tekitas ka see, kuidas korraldada vanamate nõusolekute andmist, kas näiteks läbi digiallkirja. Guyana tõi esile ka kõrvuti asetsevad klauslid, mis puudutavad laste ärakasutamise keelustamist ja skeptiliste rahvaste julgustamist internetti kasutama, märkides, et need koos on need veidi vastuolulised. Delegatsioon leidis, et resolutsioon ei ole veel täiuslik ning seetõttu ei saa nad seda praegusel kujul toetada, kuid rõhutasid samal ajal valmisolekut seista laste õiguste eest.

Korea küsis Prantsusmaalt: „Kas te ei arva, et antud resolutsioon on liiga leebe?” Vastuseks selgitati, et eesmärk oli leida kuldne kesktee – resolutsiooni eesmärgid on piisavalt ambitsioonikad, kuid samas realistlikud ja erinevate riikide jaoks vastuvõetavad.

Sloveenia viitas sellele, et Prantsusmaal tohib hetkel sotsiaalmeediat kasutada alates 15. eluaastast, ning küsis, kas Prantsusmaa on valmis oma vanusepiiri alandama, et viia see kooskõlla resolutsioonis pakutuga. Prantsusmaa kinnitas, et on valmis vastavalt resolutsioonile oma riigis kehtivat vanusepiiri muutma.

Hääletusel oli 15 riiki poolt ning resolutsioon võeti vastu.

Julgeolekunõukogu: Iisraeli ja Palestiina konfliktja selle lahendamine

Julgeolekunõukogus käsitleti 7. oktoobri terrorirünnakut ja sellele järgnenud sõjalist sekkumist osana juba aastaid kestnud, lahendamata olukorrast Lähis-Idas. Rõhutati, et kannatanud on nii inimesed, kes on pidanud elama ja kasvama pidevas ohus ja ebastabiilsuses, sealhulgas Gaza elanikkond, kui ka Iisraeli ühiskond, mis on läbi elanud sügavalt traumatiseerivad terrorirünnakud.

Kõnes rõhutati, et enesekindla julgeoleku tagamiseks nii Iisraelile kui ka Palestiinale on ainus realistlik lahendus kahe riigi lahendus, kus iseseisev Palestiina riik eksisteerib rahumeelselt kõrvuti Iisraeliga. Prantsusmaa väljendas suurt heameelt ÜRO Julgeolekunõukogus vastu võetud resolutsiooni üle Iisraeli ja Palestiina küsimuses, rõhutades, et tegemist ei ole pelgalt paberiga, vaid konkreetse tegevusplaaniga jätkusuutliku kahe riigi lahenduse ning laiemalt Lähis-Ida rahu ja turvalisuse suunas liikumiseks.

Zambia esitas küsimuse resolutsiooni 8. punkti kohta: „Kuidas defineerite terroriorganisatsiooni toetamist? Kas ka ühe inimese rikkumine läheks selle alla?” Vastuses selgitati, et hindamise teeb vastav ÜRO hindamisorgan ning eeldatavasti ei käsitata üksikuid, indiviidi tasandil toimunud rikkumisi selle klausli alla kuuluvatena.

Pärast küsimustevooru jätkus istung kõnedega.

Majandus- ja sotsiaalnõukogu: Naiste ja tüdrukute õiguste tagamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetel aladel

Teemat tutvustas Prantsusmaa delegatsioon, tõstes esile naiste vähest osalemist rahukõnelustel ja otsustusprotsessides.

Küsimustevoorus:

Pakistan küsis 3. tegevusklausli kohta, mis näeb ette abiellumise miinimumvanuse tõstmise 18nda eluaastani, kuidas on seda võimalik ellu viia riikides, kus see on kultuuriliselt ja poliitiliselt keeruline. Vastuses rõhutati, et seda saab teha koostöös kohalike kultuuriliste ja kogukondlike juhtidega, otsides lahendusi, mis võimaldavad muudatused ka õiguslikult kehtestada.

Hiina tõstatas küsimuse 4. klausli kohta, pidades ebaselgeks seal nimetatud korravalvurite päritolu ja relvastatust. Selgituseks öeldi, et silmas peetakse liikmesriikide taustaga inimesi, kes aitavad ohustatud isikuid turvalistesse kohtadesse toimetada.

Norra küsis 7. klausli kohta, mis käsitleb turvalist aborti: kas see kehtib kõikide seksuaalvägivalla juhtumite puhul või ainult teatud juhtudel. Selgitati, et resolutsioon peab silmas olukordi, kus rasedus on otseselt seotud vägivallale järgnenud seksuaalvägivallaga.

Hiina küsis 9. klausli kohta, mis puudutab naiste ligipääsu tööturule, soovides teada, mis saab meestest ja peredest, kus mees on peamine sissetuleku tooja. Vastuses rõhutati, et töökohad ei kao, vaid eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et naistel on sageli madalam haridustase ja neil on keerulisem tööturule pääseda.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu: Intersooliste inimeste õigused

Ühendkuningriik tõi välja, et ligikaudu 2% inimestest on intersoolised ning et Ida-Aafrikas langeb diskrimineerimise tõttu koolist välja umbes 90% neist inimestest.

Prantsusmaa rõhutas, et intersooliste inimeste õigused on inimõigused. Delegatsioon tõi esile meditsiinilised aspektid: vajaduse keelustada meditsiinilised sekkumised alaealistele ilma nende nõusolekuta, tagada kaasav keskkond spordis, kindlustada lapse õigus oma keha ja tervise kohta infot saada nii vanematelt kui ka meditsiinipersonalilt ning tugevdada kiusamisvastaseid institutsioone.

Hiina küsis resolutsiooni 2. punkti kohta, kuidas see praktikas välja näeks. Vastuses viidati 4., 5. ja 6. klauslile, mis kirjeldavad teaduslikul meditsiinilisel hindamisel põhinevat lähenemist koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Sellega sai plenaaristung ka läbi.