Mirjam Hiiekivi
TMUN Meedia
Seoses rohelisele energiale üleminekuga vähemarenenud riikides on peaassamblee teises komitees arutelu all ka hariduse pakkumine vähemarenenud riikidest pärit tudengitele. Näiteks võiksid riigid sõlmida kokkuleppe, et jagada ära programmi rahastus või korraldada õpe kaks aastat ühes ülikoolis, kaks aastat teises ning praktiline osa mõnes arengumaas.
Ühendkuningriigi saadik Renee Stamberg leidis, et hea hariduse pakkumisel on nende tugevateks partneriteks Šveits, Sloveenia ja Prantsusmaa, potentsiaalselt ka Hiina. Samas avaldas Ühendkuningriigi saadik muret, et Hiina heasoovliku abistamise taga on soov saada kasumit ning seega peitub seal oht teisi riike ekspluateerida. Hiina aga kinnitas, et neil ei ole pahatahtlike eesmärke, vaid nad soovivad aidata vähemarenenud riikidel liikuda ühiselt rohelisema tuleviku poole.
Kui veel eile õhtul olid nii mõnedki arengumaad kahtleval seisukohal koostöö suhtes Hiinaga, siis öiste arutelude käigus oli toimus muutus ning nii Botswana kui ka Zambia esindajad palusid vabandust eilsete negatiivsete sõnavõttude pärast Hiina suunal. Näiteks Botswana saadik Kert Viira kirjeldas Hiina välja pakutud programmi kui suurepärast, imelist ja sõnatuks võtvat ning leidis, et Hiina investeeringud arengumaade heaolusse on ainult tervitatavad. Lääneriike nimetas ta aga manipuleerivaks ning süüdistas neid oma tingimuste peale surumises. Ka Pakistani saadik pidas õhtustel tundidel konsultatsioone Hiina, Zambia ja Botswana saadikutega ning rõhutas kvaliteetse, ühtse hariduse tähtsust sotsialistlikes riikides. On tekkinud kahtlusi, et sellise meelemuutuse taga on lisaks läbirääkimistele kasutusel ka mingid muud meetmed, mida Hiina on pakkunud.
Hiina saadik Kregor Viira kuulutas, et on valmis koostööks kõikide riikidega, et edendada demokraatlike väärtusi ning saavutada süsinikneutraalsust. Nende resolutsiooni keskmes on plaan kutsuda õppureid vähemarenenud riikidest Hiina ülikoolidesse, et neid välja õpetada taastuvenergiale üleminekuks ning samuti saata partnerriikidesse Hiina spetsialiste. Kuigi Hiina saadik Viira lubas kogu protsessi käigus austada riikide tavasid ja uskumusi, peitub nii mõnegi delegaadi hinnangul siin oht Hiina poolsele kontrollile ja mõjutustegevusele.
Näiteks Prantsusmaa delegaat Minna Loore Kask kutsus üles valvsusele, ning avaldas kartust, et osadel riikidel on ees roosad prillid. Samuti rõhutas Kask, et igal juhul oleks parem koonduda mitme riigi selja taha ning lähtuda erinevatest maailmavaadetest, mitte ainult Hiinaga koostööd teha. Eriti häiris Prantsusmaa saadikut Hiina resolutsioonis leiduv klausel, et kõik õppurid saadetakse Hiina. Sel moel ei jääks õppuritele üldse valikuvabadust sihtriigi osas, samuti peitub seal oht Hiina poolsele mõjutustegevusele. Samas rõhutas ta ühise keele leidmise olulisust ning kutsus saadikuid üles leidma ühiseid punkte kahe resolutsiooni vahel.
Hiina saadik Viira rõhutas, et hetkel on just nemad kõige arenenumad tuumatehnoloogia teemal, kuna nad on selle teemaga tegelenud juba 50 aastat ning nende tehnoloogiaga loodud tuumajaamade eluiga küündib isegi 1000 aastani. Samuti on neil valmisolek ja ressurss koolitada välja uusi õppureid, kuna Hiinas on juba niigi kaks korda rohkem üliõpilasi kui näiteks Ühendkuningriigis. Prantsusmaa saadiku küsimuse peale, et miks kõik nii Hiina keskne on, vastas saadik tabavalt, et kui rongil ei ole vedurit, siis rong ei liigu ehk selle sama võimekuse pärast ongi põhirõhk Hiina toetusel.
Zambia saadik Rasmus Itse nõustus Hiinaga, ning väitis, et Euroopa Liidu regulatsioonid on liiga karmid ega aita Zambiat piisavalt ning seetõttu päästerõngas tulebki hoopis Hiinast.
Prantsusmaa saadik aga rõhutas, et Euroopa Liidu regulatsioonid ei ole võetud õhust, vaid põhinevad teaduslikel uuringutel, näiteks tuumajaama tervisemõjudel. Samas kui Hiina regulatsioonid on puudulikud ning ka Hiina poolt Zambiale antud laenu tingimused on küsitavad.
Peale mitme tunnist debatti, kui tundus, et kogu protsess on ummikusse jõudnud ja ühist resolutsiooni ei sünnigi, tõi sündmustesse pöörde Hiina delegaadi ootamatu hääletus Sloveenia ja teiste lääneriikide ühise resolutsiooni poolt, samas kui Botswana, Pakistani ja Zambia delegaadid hääletasid vastu. Hiljem avaldas Hiina saadik saladuskatte all, et Hiina delegatsiooni sõnumid on dikteeritud hoopiski Botswana ja Zambia delegatsiooni poolt ning Hiina on vaid käpiknukk selles protsessis. Võta nüüd kinni, mis siin tõde on, kuid hea meel on tõdeda, et päeva lõpuks liiguti siiski sammuke puhtama tuleviku poole ning resolutsioon saab edasi liikuda peaassmblee plenaaristungile.