Kellele peaks kuuluma Jeruusalemm?

Malta delegaat Martin A. Külvet sõnas, et praegu jääb kogu Jeruusalemm Iisraeli kätte. Malta küll nõudis, et linn oleks ÜRO juhitud neutraalne tsoon, kuid positsiooni muutmisel lähtuti sellest, millega just USA oleks nõus: „Oluline on see, et me jõuame lõpliku lahenduseni. Kui see lubab meil seda teha, siis nii peab olema lihtsalt.”

Jaapani saadiku sõnul on Jeruusalemm üks keerukamaid kohti, mis komisjonis praegu käsil on. Jaapan ise hoiab Jeruusalemma teemast pigem kaugemale ning kindel riiklik positsioon puudub. 

Guyana näeb eelkõige võrdset ja ausat lahendust, mis ei kujuta endast linna kaheks jagamist, nagu seda tehti Berliiniga pärast teist maailmasõda. Guyana delegaat ütles, et seejuures ei ole täpselt otsustatud, milline on Guyana positsioon, küll aga milline see ei peaks olema.

Venemaa delegaat hakkas Jeruusalemma teemal keerutama, rääkides hoopis humanitaarabist ja järelevalve mehhanismidest. Lõpuks aga sõnas saadik, et „mõlemad rahvad peaksid saama seal oma pühapaiku külastada.” Ta välistas lahendusi, mis suurendaks pingeid.

Prantsusmaa sõnas, et ei tunnusta Iisraeli okupatsiooni Ida-Jeruusalemma üle, kuid kõikidel rahvastel peaks olema õigus linna külastada. Positsiooni kogu Jeruusalemma teemal delegaat jagada ei soovinud, kuid sõnas, et Ida-Jeruusalemm ei tohiks ainuisikuliselt kuuluda Iisraelile.

Hiina ametlik seisukoht on, et piirid peaksid olema jaotunud lähtuvalt piiridest, mis olid enne kuuepäevast sõda 1967. aastal. See tähendaks, et Ida-Jeruusalemm oleks Palestiina käes ning Lääne-Jeruusalemm Iisraeli oma.

Ameerika Ühendriikide delegaat kinnitas, et Jeruusalemm on Iisraeli pealinn.

Ühendkuningriigi delegaat Susanna Sarapuu keeldus teemat kommenteerimast enne, kui resolutsioonis selleteemaline punkt olemas on.

Delegaatide poolt koostatud resolutsiooni mustandis seisab, et komisjon „nõuab 1967. aasta (enne kuuepäevast sõda) piiride austamist ja tunnustamist kõigi osapoolte poolt.” Arutelu veel kestab.