Intervjueerija: Ma saan aru, et Hiina toetab tehisintellektil põhineva sõjatehnikaga kauplemise piiramist. Miks?

Viks: Meie hinnangul on selliste piirangute eesmärk vähendada ohtu, mida võib põhjustada tehisintellekti sisaldavate sõjaliste süsteemide kontrollimatu import. Näeme, et ilma selleta võib selline tehnoloogia sattuda riikidesse või olukordadesse, kus puuduvad piisavad turvameetmed. Samas leiame, et Prantsusmaa saadiku juhitud resolutsioon on teatud osas liiga range – nõue, et riigid oleksid täielikult läbipaistvad selles, mida nad arendavad või milline on nende täpne võimekus, ei ole meie meelest realistlik.

Intervjueerija: Kas te ei arva, et vastutuse selle eest, kellelt riigid relvi ostavad, võiks jätta riikidele endile? Miks peaks eeldama, et keegi tegutseb oma huvide vastu?

Viks: Meie pakutud idee ei ole suunatud kellegi „huvide vastu tegutsemise“ eeldamisele, vaid kõigi turvalisuse suurendamisele. Kui räägime tehisintellekti sisaldavast sõjatehnikast, siis on riskid palju suuremad kui tavarelvasüsteemide puhul. Seetõttu näeme, et siin on rahvusvahelisel kokkuleppel ja teatud piirangutel siiski koht – mitte selleks, et riike karistada, vaid et vähendada kõige halvemaid võimalikke stsenaariume.

Intervjueerija: Hiina on palju rääkinud kolmanda maailma kaitsmisest. Kuidas te seda plaanite teha, arvestades, et kolmanda maailma riikidele ju niisama relvi ei jagata?

Viks: BRICS esindab suures osas nn globaalset lõunat ja Hiinal on tõesti huvi neid riike toetada. Aga me ei pea õigeks teha seda sõjatehnikat jagades. Pigem soovime panustada rahalise ja haridusliku abiga – aidata tugevdada nende riikide konkurentsivõimet nii, et nad suudaksid iseseisvalt areneda. See võib tähendada näiteks investeeringuid haridusse, teaduskoostööd ja arenguprojekte, mitte relvaabi.

Intervjueerija: Kuidas kavatsete tagada, et selline toetus ei looks uut sõltuvussuhet, kus vaesemad riigid jäävad tehnoloogiliselt ja poliitiliselt toetajatest sõltuma?

Viks: Oleme rõhutanud, et ei soovi luua olukorda, kus keegi jääb meist tehnilisse või poliitilisse sõltuvusse. Seetõttu ei ole meie eesmärk anda neile lihtsalt valmis tehnikat, vaid toetada eelkõige haridust ja oskusteavet. See võib tähendada globaalse lõuna haritlaste ja üliõpilaste tulekut Hiina ülikoolidesse või Hiina ekspertide saatmist nende riikidesse koolitusi andma. Nii anname neile võimaluse oma võimekust ise tugevdada ja iseseisvat arengut kujundada, mitte ei seo neid uute sõltuvussuhetega.

Intervjueerija: Te olete öelnud, et Prantsusmaa ja liitlaste pakutud resolutsioon, mis näeb ette läbipaistvust tehisintellekti sisaldava sõjatehnika arendamise osas, on liiga piirav. Mida teie sellest resolutsioonist välja jätaksite? Ja kas olete praegu kirjutatava resolutsiooniga rahul?

Viks: Meie arvates peaks resolutsioonist välja jätma klausli, mis nõuab, et riigid arendaksid oma tehisintellekti sisaldavaid militaarsüsteeme täielikult avalikult. Selline nõue ei arvesta riikide julgeolekuhuve ja loob olukorra, kus osa riike ei oleks valmis üldse laua taha tulema – mida rangem ja detailsem dokument, seda rohkem riike võib hakata sellest eemalduma.

Mis puudutab praegu kirjutatavat resolutsiooni, siis on läbirääkimised veel pooleli. Seetõttu ei ole mul hetkel võimalik lõplikult öelda, kuivõrd oleme sellega rahul – see sõltub sellest, millise kompromissini lõpuks jõutakse.