Enda sõnul tahab Hiina kaitsta lapsi internetis peituva kurjuse eest nagu suitsiid ja pornograafia. Nende kaitsmisviis oleks reguleerida internetis leiduvat sisu, kuid komisjon oli kohe vastu just sõna- ja arvamusvabaduse pärast.

Teine viis oli ekraaniaja riiklik piiramine. Siinkohal pole põhjused olulised, kuna lõpuks on inimeste vaba aja piiramine ebaseaduslik ja see on nende õiguste rikkumine. 

Hiina kurikavalaim viis, kuidas lapsi ja lapsevanemaid kontrollida, oli L.A.P.S programmiga. Programm ise endast kujutab spetsialistide ja laste koolitamist digipädevuse teemadel, kuid kuidas me saame selles kindlad olla?  Koolituste käigus võib toimuda mingit tüüpi ajupesu. L.A.P.S programmi teine eesmärk on panna piiranguid, millal laps võib sotsiaalmeediat kasutada.

Nepali esindaja kardab, et kui Hiina delegaadi Romet Korkmanni ettepanek läbi läheks, siis see piiraks laste sõnavabadust. Nepali saadik usub, et vanemad peaksid turvalisuse eest vastutama, mitte riik ja rahvusvahelised organisatsioonid. 

Pakistan ei välista sõnavabaduse ründamist, kuid nende suurim murekoht on selles, et tunduvalt vaesemate riikidega ei arvestata.

UK nõustub Hiinaga, kuid nentis, et algselt tunnetas Hiina ettepanekus teatavat piiravat alatooni. Samas muutis UK saadik oma meelt, kui kuulis, et Hiina tahab panna piirangud platvormidele ja mitte riikidele.

Üldiselt jääb mulje, et Hiina saadik Korkmann proovib ettepanekutega kehtestada regulatsioone, mis laiendaks nende mõjusfääri ja piiraks inimeste vabadusi.